Üks pluss üks on üks

Täiesti arulage situatsioon
Ma olen oma õpingute ja töökoormuse raskuse alla surutud, täielikult hingetuks neist materdatud.
AGA
SELLEST KÕIGEST HOOLIMATA
olen ma jaburat õnnelik ja rahulolev.
Mu meel ja hing puhkavad sellegipoolest,
sest tean, et minu kõrval minuga koos
on keegi, kes on mulle toeks nii heas kui ka halvas
nii päikesepaistes kui ka äikesetormis.
Sel teekonnal, mida saadavad emotsioonirohked hetked,
mida on vahel keeruline üksinda ületada,
aitab mind kätel kanda keegi,
kes oskab oma õlga pakkuda toetuseks
just kõige raskematel hetkedel.

Nii on hea koos
ka õnne
ühiselt jagada.

Mina vs nemad või meie?

Ma ei ole ammu bloginud. Seekord ei pruugigi põhjus seisneda niivõrd ajapuuduses (kuigi see on suurem kui kunagi varem!!!), pigem peitub minu hiljuti tekkinud hirm oma mõtete avaldamises oma enese nime alt. Viimased loomingupuhangud olen avaldanud nii anonüümselt kui võimalik, aga ometigi miski sundis mu täna pikemalt, tõsisemalt sõnu ritta seadma.

Muretsen kahe tule vahel seismise pärast. Ühest küljest soovin olla vaba, isekas ja süüdimatu autoritaarne ainuvalitseja oma elus, kuid teisalt ei suuda ma minetada omale loomupärast hoolivust, pidevat andestamist ja tahet olla heade inimeste kirjas. Millal või kuidas suudan nende vahel küll leida tasakaalu, et säilitada pürgimine maksimaalse edu nimel, sealjuures teiste hingi ja head tahet süüdimatult tallamata?

Ma tean, mis mulle parim ning tean, mille elust välja peaksin lõikama, kuid armas inglike mu paremal õlal ei lase mul eitada teiste heaoluvajadust, milles isegi minule vist väike roll võib kuuluda.. peab tõdema.

○○○

Õnneks on suures plaanis kõik kulgenud vaid paremuse suunas. Teenisin selle mitmekordselt ära pärast kõiki neid õõvastavaid madalseise-kannatusi, mida vaenlaselegi ei sooviks.

Kardan aga, et pean aususe ja läbipaistvuse nimel laskma rääkida sel saatanasigitisel oma vasakul õlal.

No nagu öeldakse: elu ei peagi lihtne olema.

Ära tule mugavustsoonist välja, hoopis laienda selle piire!

Ma olen nii lõputuid kordi lugenud ja kuulnud, kuidas inimesed ei viitsi voodist ärgata - eriti esmaspäeviti, eksole-, sest nad peavad dealima mingi juraga, kuulama inimeste lolli juttu ja vahtima kolleegide mõttetuid nägusid.

Mina ei saanud sellest kunagi aru. Uskusin alati, et ju siis olen ma niivõrd leplik ega tee säherdustest muredest erilist numbrit. Teise variandina kaalusin võimalust, et mina hoopis olengi seesama mõttetu loll, keda teised taluma peavad. Loogiline, eks?

Tänaseks olen aga mõistnud, et asi pole üldse selles. Nii lolliks ega mõttetuks ma end ka ei pea. Selgub, et inimesed, kes nii mõtlevad ja alatasa vinguvad elu iga tahu üle, ei ole suutnud end ümbritseda õigete inimestega, leida omale meelepärast tööd või pole leidnud oma õnnelikku, mure- ja juravaba keskkonda.

Mina lähen küll esmaspäeviti kõrvuni naeratusega tööle, sest tean, et saan seal teha justnimelt seda, mida üle kõige armastan; võtan kolleegid ja õpilased kõlava tervitusega vastu. Olen suutnud end ümbritseda sõpruskonnaga, mis süstib minusse lakkamatult positiivsust ja õnnetunnet. Isekalt olengi lõiganud välja need, kes mind õnnelikuks ei tee, elule lisaväärtust ei anna.

Sa oled mu erivajadus

Ütle mulle,
kas sul diagnoositi düsleksia
või mille kuradi pärast
ei oska sa välja lugeda
mu vihjetest,
mu kehakeelest,
mu kirja pandud ridadest,
kui need lausa karjuvad,
kui piiritu on minu tahtmine
oma käed sul kaela ümber paeluda
ja sosistada sulle sumbunult
"Loe mind edasi!"

Ahjaa, sa oled mees.

Loe ridade vahelt

Anduma  <37>

End millegi (hrl. tunde, kire, elamuse, mõtete jms.) võimusesse andma; mingile tegevusele, harrastusele vms. pühenduma.

Andusin ihale.

Reetma ‹reedan 46›

Kellegi usaldust petma v. kuritarvitama; oma (kodaniku)kohuse, truudusvande v. lubaduse vastaselt talitama; ära andma.

Reetsin iseend.

Tahtma ‹tahan 46›

Soovi, püüdlust, tungi omama midagi saada, teha, saavutada, millegi järele vajadust tundma; püüd(le)ma.

Tahan tunda.

Unelema ‹-lda 38 või -leda 37›

(passiivselt, hajevil olles) hrl. kauneid kujutluspilte silme eest läbi laskma, mälestusi v. (teostumatuid) plaane mõttes mõlgutama; unistama.

Unelen meist.

Ristuma ‹37›

Üksteisest risti üle v. läbi kulgema; ristamisi minema v. asetuma, niiviisi kokku sattuma.

Ristuvad arusaamad. 

Sulnis valskus enesele

Isegi pärast neljapäevast siidrit
underground vesipiibubaaris,
räägin sinust
ja su kirest

Ja oma kirest
sinu vastu.

Ometigi enne salakavala keelekastme neelamist
andsin iseendale vande

- selgub, et täiesti alusetu lubaduse -,

et sinust enam ei meeliskle.

Aga näe -
meelemürk on meelemürk,
olgu selleks siis siider
või sina.

Sa viid mu hauda

Võta mu käest
ja vii mind kohvikusse
või Kopli lõppu
või teatrisse
või lihtsalt voodisse,

sest ma tean, et viia sa oskad - 

viisid ju mu kurbuse, ratsionaalse mõtlemise ja väärikuse ka.

[Vii]/(vitus).